Islami usu kohaselt ei ole inimõigused reeglid, mis muutuvad ajas või valitsuste vahetumisega. Need õigused on pühad usaldused (amanah), mille Looja on andnud igale inimesele sündides. Islam kuulutas juba 14 sajandit tagasi kogu inimkonna võrdsust ja seda, et kõigil inimestel on puutumatud õigused.
Islamis on iga inimene austusväärne lihtsalt seetõttu, et ta on “inimene”. Rass, keel, nahavärv või sotsiaalne staatus ei ole ülimuslikkuse aluseks. Ülimuslikkus seisneb vaid moraalses vooruses ja vastutustundes (taqwa).
“Me oleme tõepoolest austanud Aadama poegi…” (Suura Al-Isra, 70) “O inimesed! Me oleme teid loonud mehest ja naisest ning jaganud teid rahvasteks ja hõimudeks, et te üksteist tundma õpiksite. Tõepoolest, kõige auväärsem teie seast Allahi silmis on see, kellel on kõige kõrgem vastutustunne Tema ees…” (Suura Al-Hujurat, 13)
Elu on Allahi poolt inimesele antud kõige püham kingitus. Süütu inimese elu võtmist võrdsustatakse kogu inimkonna hävitamisega.
“…Kes tapab inimese — olgu see siis mitte teise inimese tapmise või maa peal korratuse levitamise eest —, see on justkui tapnud kogu inimkonna. Ja kes päästab ühe elu, see on justkui päästnud kogu inimkonna elu…” (Suura Al-Ma’idah, 32)
Islam näitab üles täielikku austust üksikisiku vaba tahte vastu usuküsimustes. Kedagi ei tohi sundida uskuma mõnda usku või oma usku muutma.
“Usus ei ole sundust…” (Suura Al-Baqarah, 256) “Kui su Issand oleks tahtnud, oleksid kõik maa peal olijad koos uskunud. Kas sina siis tahad sundida inimesi usklikuks saama?” (Suura Yunus, 99)
Õiglus on islami kõige põhjapanevam sammas. Isegi viha või vaenulikkus mõne ühiskonna või isiku vastu ei saa olla vabanduseks õiglusest kõrvalekaldumisel. Seaduse ees on tugev ja nõrk võrdsed.
“O teie, kes te usute! Seiske kindlalt õigluse eest ja olge Allahi nimel tunnistajateks. Ja ärgu viha mingi rahva vastu viigu teid ebaõigluseni. Olge õiglased…” (Suura Al-Ma’idah, 8)
Iga inimese seaduslikul (halal) viisil teenitud vara, omand ja töö on pühad. Keegi ei tohi teise õigusi omastada ega tema tööd ekspluateerida.
“Ärge sööge üksteise vara ebaõiglaselt…” (Suura Al-Baqarah, 188)
Islami lähenemisel inimõigustele on visioon, mis seab inimese universumi keskmesse ja eesmärgiks on tema kaitsmine. Prohvet Muhammad (PBUH) võttis need põhimõtted kokku ka oma Hüvastijätujutluses (Wada’ Khutbah), kuulutades kogu maailmale, et inimeste elu, vara ja au on puutumatud. Islam aktsepteerib õigluse ja inimväärikuse kaitsmist mitte ainult õigusliku kohustusena, vaid samal ajal ka usulise kummardamisaktina.
