Islami usus on puhtus (taharet) palju enamat kui vaid igapäevane harjumus; see on esimene samm Jumala (Allah) ette astumiseks. Seetõttu on keha, riiete ja palvetuskoha puhtus palvete vastuvõtmise eeltingimus. Koraan toob selgelt esile nii puhtuse füüsilise kui ka vaimse mõõtme järgmise värsiga:
“…Tõesti, Allah armastab neid, kes pöörduvad sageli kahetsusega Tema poole, ja Ta armastab neid, kes end puhastavad.” (Sura al-Baqarah, värss 222)
Puhtus islamis jaguneb kaheks:
- Väline puhtus: Keha, riiete ja elukeskkonna puhastamine mustusest.
- Sisemine puhtus: Südame puhastamine kurjadest mõtetest, arrogance’ist ja kadedusest.
Moslemid võtavad abdesti (rituaalne pesemine) enne viis korda päevas palvetamist. Abdest on veega tehtav sümboolne ja füüsiline puhastus. See rituaal lahutab inimese maailma kaosest ja viib ta vaimse keskendumise seisundisse. Koraanis on selgelt kirjas, kuidas abdesti võtta:
“Teie, kes te usute! Kui valmistute palveks, siis peske oma nägu ja käsi kuni küünarnukkideni ning pühkige (mesh) oma pead ja peske oma jalgu kuni pahkluudeni…” (Sura al-Ma’idah, värss 6)
Abdesti põhisammud:
- Kavatsus ja käed: Alustatakse kavatsuse (niyyah) ja käte pesemisega.
- Suu ja nina: Suu ja nina puhastatakse veega (tagab värskuse ja hügieeni).
- Nägu: Kogu näo pesemine.
- Käsivarred: Käte pesemine koos küünarnukkidega.
- Pea ja kõrvad: Pea pühkimine märja käega ja kõrvade puhastamine.
- Jalad: Jalgade pesemine koos pahkluudega.
Islami järgi on vesi eluallikas ja suurim puhastaja. Olukordades, kus vett pole, tuleb aga mängu “Teyemmüm” (sümboolne puhastamine puhta mullaga), mis rõhutab kavatsuse tähtsust. See näitab, et islami eesmärk puhtuse puhul ei ole lihtsalt “märjaks saamine”, vaid puhastusdisipliini omandamine.