Jumalateenistus tähendab “kuuletuma, alluma, teenima, alandlikkust üles näitama, Jumalat võtma”. Religioosse terminina tähendab see “teadlikku kuulekust,mis on tasu selle tegemise eest sõltuvalt teost ja kavatsusest ning väljendab austust ja lähedust Allahile”. Jumala kummardamine on kuulekuse ja austuse näitamise tipp. Koraanis on teatatud, et inimesed loodi Jumalat kummardama (Zariyat, 51/56) ja et kõik prohvetid kutsusid inimesi Jumalat kummardama (al-Baqara, 2/83).
Aprill 2016), kuulekus (al-Baqara, 2/172), palve (al-Mu ‘min, 40/60), alistumine (al-Fatiha, 1/5), usk ja õiged teod (an-aprill, 4/172-173), Allahi ülistamine ja kummardamine (al-A’ raf, 7/206), Allahi tundmine ja tunnustamine (ez-Zariyat, 51/56) on kasutatud sellistes tähendustes nagu. Nende tähenduste põhjal tähendab kummardamine Islami käskude ja keeldude järgimist laiemas tähenduses ning Allahi piiride kaitsmist.
Selleks, et käitumine oleks kummardav, peab inimesel olema usk, kavatsus ja siirus. On vaja, et jumalateenistus toimuks Allahi huvides ja kooskõlas islamiga.
Praktika osas on jumalateenistus laias tähenduses jagatud neljaks osaks:
A) süda kummardab nagu usk, siirus, kavatsus, mõtisklus, leidlikkus, kannatlikkus, vagadus.
B) palve, paastumine, dhikr Ja palve keelega, lahkus vanemate vastu, inimeste hea kohtlemine ja kummardamine koos kehaga, näiteks sila-i rahim.
C) Jumalateenistus läbi rikkuse ja rikkuse, nagu zakat, heategevus, aidates sugulaste ja vaeste ja kulutuste viis Jumal.
D) kummardamine nii vara kui ka kehaga, näiteks palverännakule minek ja džihaadi pidamine.
Allikas : https://kurul.diyanet.gov.tr/Cevap-Ara/126/ibadet-ne-demektir-ve-kac-kisma-ayrilir